Detsembris õnnestus pühade eel ja ajal kokku saada nii kursaõdedega, endiste töökaaslastega ARS Projektist kui ka kallite kooriõdedega.
Mulle praegu meeldib väga silkscreeni kasutamine polümeersavi juures koos kristallvaiguga. Tegin, sõpradele mõeldes, ehteid ühtses stiilis. Must värv tundus neutraalne toon, mis võiks sobida kõigile. Varieerisin detailide suuruses ja kinnituste viisis. Marjutile ja Liinale meeldivad lühemad ja väiksemad kõrvarõngad. Lisaks sai tehtud ka mõned rinnaprossid.
Grupipiltidel on mu kooriõed Kadri, Marjut, Maritana ja teisel pildil minu ARS-i õed Olga, Liina, Evelin, Nastya
Kristallvaik on hea materjal ehete viimistlemiseks, kui tahaks veidi edevamaid ehteid. Mul on kogunenud suur hulk polümeersavist ehtedetaile, mis ootavad eheteks valmistamist. Katsingi valmis detailid kristallvaiguga. Tegin ka poltkõrvarõngaid. Nüüd teen nii, et poldi katan ka kristallvaiguga, sest liimides ei saa enam väga kindel olla, aga kui polt on kaetud vaiguga, siis on ta kinni, mis kinni. Samuti toimin ka ripatsi tagustega.
Sel korral tegin valiku ehteid sõpradele-kursaõdedele, kelle seltskonda kutsun “prouad Arhitektid”. Saime kokku Piia sünnipäeva, ja-niisama-ammu-pole-näinud, puhul restoranis Weis.
Sõbrad Hannijöggi koorist tahtsid esinemiskleitide juurde teha uusi ehteid. Marjutile oli silma jäänud sädeleva pinnaga ja kristallvaiguga kaetud ripatsid. Maritana nägi minu raamatust “Ehete Õpituba” pilti, kus oli kalla õie moodi ripats. Kadri ei osanudki alguses arvata, mida teha. Tema jaoks oli see täitsa esimene kord polümeersaviga meisterdada. Seltskond oli parajalt väike, et sain juhendada kõiki. Kallaõied tegime tilgakujulise vormiga lõigatud savilehest. Üsna lihtne tegemine, südamikuks faasitud servadega tilgakujuline helmes.
Muidugi õpetasin kallitele kooriõdedele ka traadiväänamise nippe, eks ikka sellepärast, et arvatavasti tuleb meil selliseid õpitubasid veel ja neil oleks endal kergem ja ladusam edaspidi ehteid teha.
Kristallvaiguga ehete puhul jälgisime, et savileht, koos selle toreda sinise sädelusega, oleks ahju minnes sile ja tasapinnalt ühtlane. Muidu kipub kristallvaik maha voolama. Osadele ripatsitele kleepisin ripatsid taha, mõned ripatsid saab läbi puuritud (kui jalutama läinud puuri üles leian).
Suvel nägin ühel koorikaaslasel isetehtud prilliketti. Hmmm… miks ma endale ei ole teinud ilusat prilliketti. Mul on kaugele vaatamise prillid juba üle aasta olnud. Prillikett on ju nagu ehe. Tellisin Aliexpressist vidinad, mis prillide külge käivad ja kui need käes, kutsusin sõbrannad külla ja meisterdasime prillikette, veidi ka traaditöid. Popp on ikka kalasaba mähisega ehted. Ja reedel tegime naisteka tööl Walleniumis. Kes tegi prilliketti, kes käeketti helmetraadil, kes maalis või tegi niisama kõrvarõngaid. Tubaste tegevuste aeg on nüüd käes.
Mulle tundub et umbes viimaste aastatega on polümeersavi maailm liikunud lihtsuse poole. Mustreid enam ei voolita nii palju mustrirullidesse. Pigem katsetatakse huvitavaid lõikevorme, silkscreen-idega (vabandan, ma ei ole sellele sõnale leidnud õiget eestikeelset vastet) värvitakse savilehti, vajutatakse sisse mustreid.
Lisaks tundub Instagrami lugudes populaarne teema marmorjate kiviimitatsioonis ehete tegemine. Selleks hakitakse savi, segatakse kulla-või hõbedalehtedega, lisatakse erinevate akrüülvärvidega ja vedela savigeeliga ja kogu see ilu mätsitakse kokku, saades kordumatuid mustrirulle.
Enamasti kaetakse ilusate lõikevormidega lõigatud ripatsid kunstvaiguga.
Eks ma tasapisi püüan ka neid uusi tehnikaid järgi proovida. Kuna Eestis on polümeersavi tarvikutega suhteliselt kehvad lood, siis tellimine mujalt maailmast võtab omajagu aega. Nüüd sain kätte kunstvaigu ja tellisin ka UV lambi. Tõsi küünetehnikute oma, aga see on abiks ikka.
Esimese katsetuse kunstvaiguga tegin ära. Pinnad jäävad tõesti kenad läikivad. Vaja harjutada tehnikat (mullide kadumine pinnalt, kahekordne vaiguga katmine, õige küpsemiseaeg jne)
Esimese korra kohta võib rahule jääda. Ruum peab olema väga hästi ventileeritav, sest see kunstvaik ikka haiseb päris imelikult ja keemiliselt. See hais kaob kui ehtedetailid on küpsenud.
Esimesi detaile küpsetasin 5x60sekundit.. Järgmisi detailide juba vähem, 3x60sekundit. Tundus, et kunstvaik kõvastus ühtlaselt ja ei nakkunud enam.. Millegipärast jäi moonihelmestel (mõlemil) ühest servast must taustapõhi kuidagi hallikas. Eks kõik see vajab katsetamist ja uurimist.
Kunstvaik kattis kenasti ära ka pinna, mis oli ebatasane (mahuliste lilledega ripatsid)
Tehnika osas uurisin “Juutuubi” videosid ja jõudsin järeldusele, et liiga palju vahendeid ei olegi vaja. Piisab täiesti klaasalusest, mille peal detailidele kunstvaiku peale panna ja kahest hambatikust. Ühega hoian detaili paigal ja teisega ajan kunstvaiku laiali suunaga keskelt äärte poole.
Kogu see ilus, mille peal esimest korda katsetasin kunstvaiku.Mahuliste lilledega detailid said ilusati kunstvaiguga kaetud. detailid, kus on sädelust sees, need tulevad paremini esile.Marmorja kiviimitatsiooniga ripatsid.Moonihelmeste pind jäi veidi ebatasasem kui oleksin tahtnud.
Saviasjade sahtlit uurides jäi silma saviprits, mida ma ei ole ammu kasutanud. Mõningad lisadetaile, mis on kunagi savipritsiga kaasas olnud, olen küll kasutanud mustrite loomisel Raasiku Saviringis.
Kõige tüütum on polümeersavide juures, et need muutuvad kõvaks ja see soojaks mudimine võtab palju aega ja käte rammu. Saviprits tundus selleks korraks seepärast juba hea valik, et sinna ei kulu palju savi, mida vaja käte vahel soojaks voolida. Tegin erinevatest värvidest savilehed, lõikasid ringikujulise lõikevormiga kettad ja asetasin need üksteise peale, moodustades silindri. Silindri surusin savipritsi sisse. Savipritsi otsakuju oli heksagonikujuline. Tulemuseks pikk “savivorst”, mis on seest kihiline.
Valmistasin jääksavist ette aluslehed (2 tk) ja hakkasin lõikama “vorstist” viile, mille lõikepinnaga asetasin aluslehele, tiheldalt üksteise kõrvale. Neid asetasin aluslehtedele kahel õhtul. Teisel õhtul, kui tuli suurem savileht, sai juhuse tahtel aega võetud- kulus täpselt tund, et alusleht saaks viiludega kaetud. Tean ajakulu, kuna samal ajal lobisesin sõbranna Ragnega telefonis. 🙂
Valmis mustrilehed panin kilede vahele ja rullisin mustrid ühtlaseks. Lõikasin välja meelepärased kujundid, see tundus raske, sest ei raatsinud neid ilusaid mustrilehti lõikuda. Tükk aega vaatasin ja lihtsalt mõtlesin. Ühel hetkel peab ikkagi olema valmis ja lõikama tükid valmis. Küpsetasin savidetailid ära ja lisasin ehtededetailid. Valmis!
Sel korral lakkisin ehted ära ka, sest kasutasin kuldse alatooniga savi, mille sära tuleb esile lakkides. Lambivalguses on need ehted veidi säravamad kui praegu talvisest tavalises toavalguses, aga siiski piisavalt efektsed.
Valmis! Kuldses toonis savi särab eriti toredasti.Proovisin ära kasutada kogu savilehe. Sellepärast on tekkinud ka mõned erilised kujundid.Mu uus lemmik on savilehe äärtset kokku keeratud ripats.Kilede vahel siledaks rullitud savileht.Viilud on paika sätitud. Näha on kriipsud-kraapsud, mis tekkinud nõelaga aluslehele tõstmisest.Savist silinder ja savipritsist välja pressitud “vorst”
Et kuidagi jõuda tagasi rutiinsemasse elurütmi peale pühi, otsustasin savitada. Vaatasin Astrid Lindgrenist filmi, samal ajal pehmendasin savi seda käte vahel voolides. Kätte jäid värvid, mis allusid paremini pehmendamisele. Polümeersavid ikka vananevad üsna kiiresti ja muutuvad kõvaks ja rabedaks.
Alustasin roosi mustrirulli tegemist. Lisaks tegin lehe mustrirulli ja siis tekkis mõte need savi aluslehele viiludena sättida. Lehed tekitasid parajalt kontrastse mustri. Vajutasin templiga sisse mustri ja katsin kogu töö kuldse pulbriga. Teibiga korjasin pealmiselt kihilt pulbri maha ja kulla sädelus jäi ainult mustri sügavamatesse kihtidesse. Valminud savilehest sai ära kasutatud peaaegu kogu leht, ka lõikeääred, millest tegin kaelakee ripatsid.
Roosi mustrirullist ja lehe mustrirullist lõigatud viilud on asetatud savi aluslehele ja rullitud ühtlaseks.Templiga vajutasin sisse mustri ja katsin kullapulbriga. Koorisin teibiga pealmise kihi pulbrit maha.Ripatsid lähevad kohe ahju!Valmis ehted, mille katsin sel korral ka lakiga, et kullapulber säiliks paremini.
Suve algul sai sõprade-arhitektidega kokku lepitud õpituba. Teema jäi lahtiseks, aga et kõigil oleks meisterdamise rõõmu, sest kaasa tulid ka, juba suureks sirgunud, lapsed, siis valisime koos teemaks Pearl Ex pulbriga kaetud ripatsid.
Mina ja mu õpetatavad-mu armsad sõbrad-kursaõed-arhitektid ja nende lapsukesed.
Mu raamatus on see teema kenasti lahti kirjutatud. Mul on endal veel mõned eksemplarid raamatut olemas, väga suure huvi korral saan müüa. Poodides on raamat läbi müüdud.
Nagu ennemgi, panin ka sel korral tähele -savi värvivalik tehakse alateadlikult selle järgi, mis sobiks seljas olevat riietusega.
Nora-Liisa, Mia-Maria, Janne, Maris, Piia on pildile jäänud.Ahjuplaat sai polümeersavist detailidega kaetud.Ma vormisn need detailid eheteks. Sai nii prosse, kaelakeesid kui ka kõrvarõngaid.Pakendatud ehtekuhi.Kehras Kroon-platzil Silvi Vraidi pingilKäisime uudistamas ka Kehras Kroon Platz-i 😛Kursaõed, sõbrad, arhitektid! Külli, Janne, Maris, Piia.
Mu armas sõber Piret üllatas mind sel sünnipäeval hõbesavi kursusega. Käisime Loomingulehekeses privaattunnis. See oli minu esimene kokkupuude hõbesaviga. Mul oli idee, valmistada kõrvarõngad, mis oleksid mahulised ja kindlasti ka oleks seal mõni kivikene sees. Pinterestist olin üht-teist sirvinud ja silma jäid kallad.
Valmis sain sellised ehted. Räägin natukene nende valmimisest.
Alustuseks lõikasin paberist välja sobiva kujuga kalla õie, viiendal korral õnnestus saada sobiliku laiuse ja kõrgusega lõige. Voolisin valmis kallaõied, keerasin need veidi koonuselisemaks, tsirkoonid panin savipallikese sisse, savipall oli piisavalt suur, et tsirkoon ühtlaselt äärtest kinni katta. Kõik detailid panin eraldi (toidu)kuivatisse kuivama umbes pooleks tunniks. Esimese kuivatuse järel parandasin savipastaga kalla õisi, samuti vajas tihendamist tsirkooni ümber olnud savi. Parandustööde järel rändasid detailid uuesti kuivatisse. Viimaks sai tsirkoone ja kallaõisi ühendada, samuti savipastaga, seejärel ootas detaile jällegi kuivatusprotsess. Järgnes lihvimine, kasutasime kolme erineva jämedusega liivapaberi padjakest. Savi on enne põletamis üsna õrn, siis lihvima peab ettevaatlikult.
Sellised nägid välja kuivanud ja lihvitud detailid. Väikese ripatsi tegin ülejäänud savist. Meil oli kasutada Art Silver Clay 7 grammi. Modelleeritakse üks detail korraga, ülejäänud savi pannakse kohe kile sisse, et oleks võimalikult väike kokkupuude õhuga.
Siis viisime detailid põletusahju. Väikese ripatsi põletasin leeklambiga, et saada kätte tunnetus kuidas leeklambi all savitükk muutub lõheroosaks, kuidas hoida seda roosat tooni 3 minuti jooksul ja mitte lasta sel toonil kustuda halliks. Ripats jahtus, peale põletust, üsna kiiresti ja oli siiski valget värvi. Terasharjaga veidi hõõrudes oli näha kuidas ripatsi valge kattekihi alt tuli välja ilus hõbedane toon.
Keskmisel pildil on näha need poleerimis-riidetükikesed, millega põletatud detaile poleeritakse. Alumisel on näha poleerimata ja poleeritud ripatsi tagumine külg ja poleeritud esikülg.
Need detailid, mis olid põletusahjus, need said poleeritud poleerimisaparaadis. Vabandan, terminitega on lood segased, esimese korra kohta oli palju informatsiooni. Poleerimismasinas kausikese sees roostevabade naelte vahel poleerusid detailid umbes pool tundi.
Pildil on minu ja Pireti tööd peale põletamist ja alumisel pildil minu tööd peale masinpoleerimist. Olgu veel öeldud, et põletamisel tõmbab hõbesavi veidi kokku, umbes 10 protsendi jagu.
Mulle tundus, et need detailid said ikka kiiskav-hõbedased, et mu tsirkoonid ei paista selle kiiskava hõbeda taustal väljagi. Otsustasin, et tahan tausta tumedamaks, selleks tegi juhendaja Tiina meile divesinikoksiidi lahuse (see mädamuna haisuga). Kastsime detailid sinna sisse ja saime tumedaks tõmbunud detailid. Enne H2S-i sise panemist poleerisime detaile, samuti ka peale oksüdeerimist.
Pildil ongi näha oksüdeeritud detailid ja alumisel pildil juba poleeritud oksüdeeritud detailid. Mulle tundus, et tsirkoon hakkas nüüd rohkem elama ja mustrid savi pinnal tulid kaunimalt esile.
Tahtsin hirmsasti veel tilgakujulisi lihvitud helmeid lisada kallade sisse. Hõbetraadiga keerasin helmestele suletud aasad ja kinnitasin need kallade sisse. Hõbekonksud külge ja ehted saidki valmis!
Uskumatu, aga kogu see tegemine oli meil ikka vägagi ajamahukas. Veetsime stuudios pea 6 tundi.
Sellised kaunid ehted valmisid. Ma olen tänulik oma armsale sõbrannale Piretile, kellega me koos vägevaid asju ette võtame, mis meile palju häid emotsioone kingivad. Olen tänulik Tiinale Loomingulehekesest, kes meid lahkelt õpetas hõbesavi käsitsema.
Vabariigi sünnipäeval, peale pidulikke koduseid toiminguid, otsustasin mooni mustrirulli meisterdada. Piret, minu hea sõbranna, oli juba uurinud Youtube-ist mitmeid videosid ja visanud õhku mõtte, et võiksime proovida seda teemat teha.
Esimene katse õnnestus väga hästi, vist algaja õnn.
Tekkis kena mahulise tunnetusega mooniga mustrirull. Pildil esimene laar enne ahju panemist.
Küpsenud esimesed moonihelmeed. Tegin ümaraid ja kandilisi. Viimasel ajal meeldivad kandilisemad helmed veidi rohkem.
Eheteks tegin neist esialgu vähe, sest ootan uut portsu tilgakujuliste helmeste valikut ja kaelakette. Sel korral meisterdasin esimsed ehted uutest helmestest endale. Tavaliselt jäävad mulle endale ikka viimased helmed, kui üldse meelde tuleb.
27.veebruaril savitasime Piretiga koos. Need tulid väheke kandilisemad, vist ei pigistanud mustrirulli korralikult või ei olnud taustavärvi parasjagu, aga siiski on neil mahulise lille tunnetus olemas.
Tegin helmesteks ka mustrirulli otsad, milles on ka omapärast mustrit veel küllalt palju. Alati on neid kliente, kellele meeldivad just need eriilmelised helmed rohkem, kui lihtsalt tavapäraselt ilusad helmed.
Teisele tegemisel järgnes veel üks tegemine, kuna seda mooni südamiku mustrirulli oli veel parajasti niipalju järel, et sai veel meisterdada. Kolmandal tegemisel on veidi teistsugused värvid kokku sulatatud. Lisatud vaskset pruunikat tooni. Kergelt sätendava alatooniga. Jällegi, tegin helmesteks ka mustrirulli otsad.
Rukkilille tegemise ajast oli veel järel jääksavi, proovisin meisterdada valge tooniga mooni. See ei kukkunud välja, mustrirulli sees on lill liiga kandiline ja see valge-sinakas toon ei ole ka väga atraktiivne. Kui ei mõtle sellele, et see võiks olla moon, siis on kena küll.
Mustrirulli otsatükkidest valminud helmed.
Siia pildile olen kokku pannud 3 erineva mooni mustrirulli tulemused. Vasakul üleval on 3. tegu, paremal 2.tegu ja allpool 1. tegu. Tundub ikka, et see esimene tegu on kõige paremini välja tulnud. Jäin mõtlema, et kui oleks vaja sellist mahulist mooni joonistada, siis ma seda teha ei oskaks, ma ei oska joonistada. Kummaline, et saviga tehes see moon välja tuli.
Läheneva Vabariigi sünnipäeva puhul tekkis soov teha rukkilillega mustrirulli. Viimasel ajal savitame koos sõbranna Piretiga. Vaatasime savivarud üle, tõdesime, et pole jällegi küllalt just neid värve, mida vaja oleks rukkilille tarvis. Nii juhtub meiega tihti, kuigi varud on meil piisavad, erinevaid värvitoone peaks justkui olema. Leppisime kokku, et mina teen musta taustaga valget tooni rukkililled, tema teeb sinised ja valge taustaga lilled. Lisasin valgele ka veidikene sinist juurde. Kuna sinine “sööb” üsna tugevasti valget värvi värvisulatamisel, siis sain peaaegu sinise rukkilille.
Pildike värvisulatusest ja savilehe kokkuvoltumisest. Valmis mustrirull enne pigistamist.
Neljakandilised helmed, ääred on lõigatud sirgemaks.Suur on minu rahulolu, kui helmed on tehtud eheteks ja need on ka pakendatud.
Piretil tulid välja sellised ägedad helmed. Mul jäi kohe veidikene kripeldama, tahtsin ka valgel taustal sinise rukkilillega helmeid.
Kui midagi pähe võetud, tuleb see teoks teha. Võtsin Pireti rukkilille tööst järgi jäänud sinise-valge segu, lisasin sinna veel veidi sinist ja natukene värvisulatusel ka valget. ja asusin meisterdama. Proovisin teha sisselõikeid selliselt, et tekiks ruumilisem tunnetus. See tuli, aga kuna ma pigistasin valmis mustrirulli liiga peenikeseks, siis lõpptulemusel kadus see tunnetus ära. Järgmine kord olen targem.
Valmis helmed ja valminud ehted.
Lisaks valmisid veel ühed väikesed poltkõrvarõngad pisikeste punaste lilledega ( moonid või midagi taolist)
Käsitöö meistrid on omavahel sõbrad ja siis sünnib koos toredaid asju. KaiMai kutsus mind ja mu sõbranna Piretit naistekale. Plaanis oli saunatamine, väike vein ja penoplastikuulide kaunistamine. Sauna ei jõudnud, veini jõime ka ainult klaasikese, sest sattusime Piretiga nii õhinasse kuulide kaunistamisest. 🙂 Kuulid näevad kaunid välja ja jäi ekslik mulje,et nende tegemine on paras kunsttükk. Siiski mitte! Kaie juhendamisel proovisime decoupage tehnikat ja ka kangaga sektorkatmist.
Meie õhtuse naisteka tulemus.
Minu meisterdused. Õhtu lõpuks (õigemini hommikuks) tekkis riukalik mõte, et nägudega kuulid saavad endale erilised silmad. Veidi õudu tekitav, aga las olla.
Peale seda õpituba käisime Piretiga Karnaluksis, haarasime sealt hunniku penoplastikuule (kumbki 30tk),pilte, paelu, Abhakanist kangaid. Ohhh…. käsitöösõbrale toob meelerahu, käsitöötarvikute kokku ostmine! Siiski, asusime uue hobiga tegelema. Mina olen nüüdseks valmis meisterdanud 9 uut kuulikest. Huvi hakkab raugema. Ma küll ei tea miks ma nii palju kuule ostsin. Sõpradele kingiks mõtlesin küll neid teha. Eks näis, palju jõuan!
Viimaste aegade lemmikteemaja jätkan nende tegemist vist veel lähitulevikus. Sõpradele kingiks, natukene müügiks ka. Natukene lapsemeelseid lillemustriga helmeid lisaks, ja mõned sulemustri tehnikas ripatsid ka.
Ühel toredal reedesel pealelõunal käisin Haabersti Perekeskuses lastega meisterdamas jõuluteemalisi kaunistusi kuusele. Eelnevalt olime kokku leppinud , et need võiksid olla lihtsamad kuused ja jõulutähed.
Meisterdame polümeersavist jõulutähe või kuuse. Kasutame lisaks polümeersavile, lõikevorme, Pearl Ex sädeluspulbreid. Igal osalejale valmib üks jõulutäht või kuusk.
Sel nädalavahetusel voolisin roosimustrirulle. Valge taust on klassikaline mustrirullide taust, kuna peaks (enamasti) sobima kõikide värvitoonidega. Mõtlemist oli, mis värvi teha roos ja lehed. Aga ega kaua mõtlema pidanudki, võtsin need värvid, mis savikogust silma jäid. Otsustasin lehed teha sarnases toonis.
Mustrirull oli pigistamisel veidi lopergune, lehemuster kippus kaduma, aga tahtsin ära kasutada võimalikult palju mustrit, siis otsatükkidest said täidisega helmed.
Otsustasin teha ka tumeda taustaga roosimustrirulli. Taustavärv oli kindel valik. Lehe -ja roosimustritele tegin valge saviga ääred, et need tuleksid paremini tumeda tausta värvi seest esile. Sinist taustavärvi kulus terve pakk Cernitit ja jäi puudugi. Seepärast muutusid lehed veidi lopergusteks.
Sel nädalavahetusel oli plaanis ühe uue projekteerimisprogrammi õppimine ja ühe firma logo ja tüpograafia kujundamine. Hmmm… ei olnud vaimu peal. Firma logo alles settib mõtteis ja õppimisega jõuan veel pühapäeva õhtul tegeleda. Otsisin asendustegevust. Leidsin!
Jälle, jõudsin polümeersavi juurde, kuna ma hiljuti ühe õpitoa tarbeks ostsin neid üsna suure koguse. Erinevat värvi savid kutsusid meisterdama.
Reede õhtul meisterdasin komplektid kingituseks. Aega kulus üllatavalt 6 tundi. Sinna sisse muidugi ka veidi lobisemist ja koduseid toimetamisi.
Laupäeva õhtul alustasin uuesti. Tulemuseks üks suur ports kõrvarõngaid ja ehtekomplekte.
Oktoobris on mul tulemas üks tellitud õpituba, mille teemaks “paeltikandiga” pross. Paslik on ikka meelde tuletada seda tehnikat ja peab ütlema, et kuigi mul on iga õpitoa teema kohta olemas pildimaterjal ja ka kirjeldused, siis ei olnud ma nii osav, kui arvasin end olevat. Käed “roostes” 🙂 Veidi tehnilist pusimist ja tulid nüansid meelde.
KARNAAKS ÕPITUBA 